Seadmuseratta käimapanemine

"Seadmuseratta käimapanemine", ka “Dharmaratta pöörlemapanek” vmt (sanskriti keeles dharmacakrapravartana; paali keeles dhammacakkappavattana) on budismis üks olulisemaid tekste, mis kuulub Saṃyutta-nikāya koosseisu.

Buddha räägib selles neljast õilsast tõest ja õilsast kaheksaosalisest teest. Seda peetakse Buddha esimeseks õpetuseks, mille ta pidas Vārānasī lähedal Sārnāthi Hirvepargis oma viiele endisele kaaslasele. Seadmuseratta käimapanemist ja selle õpetust tunnistavad kõik budismi voolud.

Buddha on korduvalt ütelnud, et ta õpetab ainult üht asja: rahulolematuse lõpetamist (dukkha nirodha).

Tekst

Buddha loetleb mitmeid kannatusi tekitavaid asjaolusid ning toob siis esile nende kõigi algpõhjuse, milleks on inimene ise, tema isiksus.

„See aga, kerjusmungad, on õilis tõde kannatusest (dukkha). Sündimine on ju kannatus, vananemine on ju kannatus, haigus on ju kannatus, suremine on ju kannatus, samuti on kannatused mure, kurbus, kannatus, masendus ja ärevus. Kokkupuude ebameeldivaga on kannatus ja eemalolek meeldivast on kannatus. Kannatus on ka siis, kui ei saada seda, mida ihaldatakse. Lühidalt: viis isiksuse moodustajat (upādānakkhandha) valmistavad kannatusi.“

Sündi, vananemist, haigust ja surma ei saa vältida, küll aga saab vältida rahulolematust nende pärast. Kannatamine on isiklik suhe, inimese enda reaktsioon sündmustele ja nähtustele, mis on tegelikult oma tähenduselt tühjad ja millel puudub omaolek. Igasugune reaktsioon toimuvale ongi kannatamine.

Kannatuste algpõhjusest, viiest isiksuse moodustajast, räägitakse pikemalt Buddha järgmises õpetuses, "Isetuse õpetus". Selles õpetuses jätkatakse kannatuse põhjustaja, kannatuse lakkamise ja kannatuse lakkamisele viiva kaheksaastmelise teega, mis kokku moodustavad neli õilsat tõde.

Neli õilsat tõde

 Pikemalt artiklis Neli õilsat tõde

• Tõde kannatusest.
• Tõde kannatuse põhjusest.
• Tõde kannatuse lakkamisest.
• Tõde kannatuse lakkamiseni viivast kaheksaosalisest teest.

Terminoloogia

“Dharmaratta pöörlemapanek” on sanskriti keeles dharmacakrapravartana. Sõna pravartana tähendab ‘liikumapanekut’, cakra – ‘ratast’, dharma on ‘dharma’ ehk ‘tekst’. Kui kanda kogu see väljend üle 20. sajandi teise poole terminoloogiasse, siis saaksime tõlkevasteks ‘tekstigenereerimismehhanismi käivitamine’ ehk ‘dharmavärgi käimapanek’. Sellega pani Buddha käima budistliku õpetuse ja kõike edasist võib vaadelda kui kommentaari sellele tekstile.

Pealkirjas sisaldub budismi kõige tähtsam sõna, mis paali keeles on dhamma, sanskritis – dharma. Sõna "dharma" oli levinud Indias ammu enne Buddhat ning see tähendab kõige üldisemas mõttes seda, mida euroopa keeltes tähistab sõna ‘kultuur’. Dharma oli veedade ajastu kultuur, veedade tekstid tasapisi asendusid brahmanistlike tekstidega, siis muutus dharma brahmanistlikuks kultuuriks. Budism ei võtnud üle brahmanistlikku kultuuri, vaid lõi oma kultuuri.

Seadmuseratta pöörded

Seadmuseratas on Buddha õpetuse sümbol, mida kujutatakse kaheksaosalist teed sümboliseeriva kaheksa kodaraga rattana. Mitmetes mahajaana koolkondades kasutatakse seda mõistet budismi ajaloo periodiseerimisel, nagu oleks seadmuseratas teinud kolm pööret:

1. esimene on Buddha esimene õpetus neljast õilsast tõest «Seadmuseratta käimapanemine», laiemas tähenduses hinajaana;
2. teine on mahajaana alustekst Aṣṭasāhasrikā-prajñāpāramitā-sūtra, laiemas tähenduses ületav mõistmine;
3. kolmas on iga koolkonna seisukohalt tavaliselt see koolkond ise või selle austatuim tekst (näiteks Saṃdhinirmocana-sūtra vidžnjaanavaadas või «Lootossuutra» hiina tiantai koolkonnas).

Vadžrajaanas peetakse kolmandaks pöördeks kõiki vadžrajaana õpetusi.

Ratta sümbol on kasutusel ka hinduismisis, sikhismis, džainismis jm.

Vaata ka

• Seadmuseratas
• Dharma (seadmus)
• Dukkha (kannatus)
• Tanha (iha, kiindumus)
• Skandha (isiksuse koostisosad)
• Budistlik psühholoogia